Harilik kosmos ehk Cosmos bipinnatus

Kosmos bipinnatus ehk harilik kosmos on üheaastaste seas üks mu suur-suur lemmik. Imearmsad „klassikalise“ kujuga lilled, ümar kollane südamikunups keskel ja kroonlehed kellaringis ümber. Kaunid värvid- kõikvõimalikus toonis roosad ja lisaks puhasvalge. Lihtne kasvatada ja üsna vähenõudlik, kuid õitehulga poolest lausa kõhust lahti- nii rikkalik on õitsemine. Ja kogu selle näilise lihtsuse juures vajadusel superelegantne ja dekoratiivne. Ausalt, kui ma peaks aias vaid üht sorti õisi kasvatama, siis ma valmiks kosmose. Mida kosmost, ah!

Kosmos sai oma nime kreekakeelse sõna κόσμος järgi, mis tähendab korda, säetust, sättumust, aga ka maailma ja universumit üldisemalt. Nimi viitavat kosmose korvõisiku keelõitele, mis asetsevad korrapärases kellaringis ümber kollase putkõitest südamiku. Ja kuigi kosmoste õisi võib täna kasvatada pööraste vormidega- sibrusäbruliste tutsude, tassikoogi-kujuliste kausikeste või lausa tuutudena, siis oma sümmeetriast pole kosmos aretuse käigus olnud nõus loobuma. Hispaania misjonärpreestrid, kes kosmost Mehhiko kloostriaedades kasvatasid, nimetasid neid ka mehhiko astriteks. Aster ehk „täht“ viitab samuti korrapärasele kujule.

Eesti aedades leiab algselt troopilisest Lõuna-Ameerikast pärit ja sealt üle maailma levinud kosmost mitut masti.

Kosmose mitu nägu

Kõigepealt see kõige tavalisem ja kodusem, tihti põllul ja peenramaal juba vanaemade ajal kasvanud valgete, hele- või tumeroosade õitega entusiastlik üheaastane isekülvaja. Ei mäleta mina, et see ükski aasta puudunud oleks, samas ei mäleta ka, et vanaema teda külvanud oleks. Ei pidanud tast kah eriti midagi- vaasi me teda eriti ei toonud, kasvas niisama seal kurkide vahel. Ei teadnud vist toona seda vaasinippi, millest postituse lõpupoole juttu tuleb. Aga nüüd meeldib ta mulle väga! Vaid mõnest taimest saad hoolsal noppimisel sülega õisi ja nii juulist külmadeni.

Teiseks on nende esimeste ja tavaliste kõrvale on ilmunud uued lahedad sordid, mida on kõikvõimaliku õiekujuga ja eri värvides. Peaaegu täidisõieline tups `Double Click`, kausikesekujuline `Cupcake`, torukestest õitega `Seashells`, mitmevärviline `Candy Stripe`, puhasvalge `Purity` metalselt helkiv `Apricotta` ja nõnda ikka edasi. Ainuüksi eri sortidest koos lehtdekoratiivsetega võid kujundada übermitmekesise väljanägemisega istutusala või terve aia!

Väävelkollane ja ruske

Ja kui harilikust (bipinnatus) jääb väheks, võib pilgu pöörata väävelkollase kosmose (cosmos sulphureus) oranžide või ruske kosmose (cosmos atrosanguineus) tumepunaste õite poole. Vaasikindluse mõttes on nad küll pisut kesisema eaga, aga see-eest huvitavate omadustega. Päikeseliselt loitev väävelkollane kosmos mõjub oma kahte suunda vaatavate keelõitega nõtkelt ja nunnult ühtaegu. Peenral kasvades jätab ta mulje, nagu kümbleks su aed pidevalt loojuva päikese kumas. Ruskel kosmosel on aga veel teinegi nimi- šokolaadkosmos- ja see viitab õiekese tõepoolest šokolaadisele hõrgule lõhnale. Mõlemad on ka veelgi külmaõrnemad kui harilik kosmos. Väävelkollast saab seemnest külvata. Ruske kosmos on küll püsik ja kasvatab uue taime juurtest, aga meie kliimas ta talvel ellu ei jää ja tuleb järgmise aasta õiteks mullast välja kaevata.

Külvamine

Kosmose külvamisel on kiustatus asjade käigust ette tormata suur, aga pigem teed kärsitusega endale karuteene. Taim on kiire ja põrutab kohe kasvama. Veebruaris-märtsis on käbeda sirguja jaoks valget aega liiga vähe ja tulemuseks on niitjad varred, mille otsas valgust otsiv lehepaar. Pigem hoia hobuseid ja püüa kannatlik olla. Aprillis või isegi mais mulda susatud seeme kasvab liigvarastele ruttu järgi ja läheb möödagi- kui külv, pikeerimine ja õuesiirdumine on kõik õigeaegsed, jääb kasvušokk olemata ja lõppkokkuvõttes saad palju parema tulemuse.

Kosmosega tehakse lihtsuse mõttes tihti otsekülvi- ka nii saab kabedamad taimed kui kiirustades. Küll peab ütlema, et otsekülviga võivad edevamad kõrgekasvulised sordid (näiteks `Cupcake`) jõuda õitsemiseni alles suve lõpus. Nii proovin mina ehitada kiriku keset küla- külvata küll aprillis ette, aga pikeerida suuremasse potti ja anda paljupalju valgust. Või külvata kasvuhoonesse ja lasta seal hoog üles saada ning viia siis kasvukohale õue. Sel juhul proovi üleminek teha nii temperatuuri kui ka valguse intensiivust arvestades pehmelt- harjuta taime ette ja varjuta intensiivse päikese eest.

Kosmos oma algupära järgi ongi soojalembeline ning tärkamise järel tahab heaks kasvamiseks kindlasti plusskraade. Öökülm võtab tal naksti! kuraasi, lehed ja elujõu. Kui soojust ja valgust on piisavalt, jõuab taim algsest idulehtede paarist kiiresti pärislehtedeni- tilli moodi lehestikupuhmad on armsakesed kogu taime eluaja. Hoo üles võttes kasvavad need vaat et silmnähtavalt.

Ladva näpistamine

Kosmosel tasub kindlasti paari-kolmekümne-sentimeetrise kasvu juures latva näpistada- nii kasvatab taim rohkem harusid, millel õisi kanda. Natuke annab liigvarase külvi korral näpistamine hõlpu ka- kolmandik võta julgelt maha. Alles võid jätta vaid kaks lehepaari.

Istutamine

Peenrasse istutades jätan mina kosmoste vahele ka kõrge kasvu ja laiuva puhma korral vaid paar-kolmkümmend sentimeetrit. Nii kasvavad taimed üheskoos toekaks põõsaks, mis peab murdumisele üksi seisvast pisut paremini vastu. Küll tuleb tihedama istutuse puhul arvestada, et niiskemal sügisel vajab lehestik harvendamist- muidu võivad levima hakata seenhaigused ja jahukaste.

Toestamine

Kosmos vajabki kindlasti toestust. Varred on küll üsna sitked, aga murduvad harunemiskohtades kergesti. Nii võib toeta kosmos suurema tuulega jupphaaval aina jalalt „oksi“ kaotada ja lõpuks puha lagedaks jääda. Kehvemal juhul saad kogu taimest ühe raksuga ilma. Selle vältimiseks pane juba istutades paika tugisüsteem.

Õitsemine

Kord juba õitsemist alustanuna on kosmos tõeline tööloom. 90-150-sentimeetri kõrgustel võimsatel „tillipõõsastel“ puhkevad tosinate kaupa õied ja kui neid muudkui korjad, saad aina uusi. Ta on tõeline nopi-ja-tuleb-juurde-lill- pole näinud, et väsiks. Lille arengutsükli lõpetab alles öökülm- siis on tõesti õied kutud ja lehenarmad pruunid. Teinekord olen aga juhuslikku ühekordset öökülma tõrjunud katteloori ja küünlapotiga (nippi vaata soovi korral siit)- kui õnnestub, ja ilma veel jagub, õitseb aina edasi.

Võimas lõikelill

Kosmos on suurepärane kimbulill. Tema liht-, pooltäidis- või pöörase kujuga õied sobivad nii peaesinejaks, aktsentlilleks kui taustabändiks. Mina sean õied tavaliselt ülejäänud kimbust kõrgemale kiikuma, just täpselt nõnda, nagu nad kasvades on. Nii tuleb kosmose graatsia ja habras ilu eriti hästi esile.

Kosmose vaasi-iga on igatepidi kepsakas: keskmiselt nädalajagu. Aaaaaga, pane tähele, noppida tuleb selleks õigel hetkel! Hästi seisab vaid tolmeldamata õis, mis on varrelt lõigatud siis, kui õis on veel lõpuni lahti minemata. Kosmose õienupp avaneb ka vaasis hästi ja seda pikemalt saad ilu nautida. Tolmlemise järel on õie mission complete ja võib vabalt on õielehtedest lahti lasta. Samal põhjusel võiks juba vaasi seatud ja lahtise õiega lillel mitte enam seljas elada- kosmos on vajadusel isetolmleja ja saab tolmeldatud ka lihtsalt liigutamisega. Mina korjan kosmost nõnda, et varrel oleks mitmes avanemisjärgus õisi- nii saad ka vaasis aina uue väljanägemisega buketi, kui õied järkjärgult avanevad. Juba kroonlehed kaotanud õied võid soovi korral kimbust välja lõigata.

Kosmose seemnete kogumine

Mõnikord võib kosmos teha ka isekülvi, aga meie kliimas sellele edevamate sortide puhul loota ei maksa. Niisiis on kosmoselt mõistlik seemneid koguda- nii tagad endale ka uueks aastaks täitsa tasuta toredad õitsejad. Õisikupõhjas seemneid üleliia palju pole, seega varu ikka mitmeid õisi. Mina panen jõulisematele juba siis, kui avanevad, teibitükikese külge. Nii pole ohtu, et paljundamiseks mõne kidura valin. Kui õitsemine läbi ja nupuke kuiv ja pruun, kogun paberkotti ja varustan sildiga sordi nime ja kogumisaja kohta.

Et tegu on avatud ja risttolmlejaga, siis arvesta eri sortide kooskasvatamisel, et uuel aastal võid saada oma kosmostelt hoopis uusi variatsioone. Ja VAATAMATA sellele, et kosmos VÕIB olla ka isetolmleja, saad elujõulisemad seemned, kui ühe sordi taimi on kasvukohas rohkem kui üks ja need omavahel risttolmlevad.

Halloo kosmos! Halloo, Maa!