Mummuline seemnekülv

Tutvusin nupsheleeniumiga esmakordselt poes suht-suvalt pihku jäänud seemnepaki tagateksti vahendusel. Lubati pisikesi kollaseid õiepalle ja ananassilõhna. Ooookkkei…proovime siis!

Puistasin seemned külvimulla pinnale ja surusin vaid kergelt mulla külge kinni- nupsheleenium on valgusidaneja. Peale raputasin vaid peenikest vermikuliiti. Seemned on tillukesed ja hoogu minna lihtne. Et külv hõredam tuleks, võib neid segada kuiva sõreda liivaga- nii ei satu seemneid puistates ühte kohta liiga palju.

Seemned tärkasid üsna kiirelt (spetsialistid ütlevad, et tegelikult kuni 4 nädalalt), aga jäid siis tükiks ajaks mingisse ei-kasva-ei-kahane-staadiumisse kinni. Paistsid aga end mõnusalt tundvalt. Lasin olla.

Nupsheleenium talub pikeerimist hästi. Kiirustada ei maksa, isegi siis, kui kasv seisab. Ole kannatlik. Mina pikeerisin viimasel aastal eraldi kassettidesse alles „iduleht pluss 2 paari pärislehti“ hetkel. Vabalt võid ühte kassetiauku pikeerida ka paar-kolm taime- nad kasvavad rõõmsameelselt ja nurisemata ka ligistikku.

Teise superpluss kohe alguses (loe seemnete juures) on asjaolu, et nupsheleenium on entusiastlik isekülvaja ja eelmise aasta seemnest idaneja. See tähendab, et ainult ühekordse esmainvesteeringuga ühte seemnepakikesse on sul hoolika sügisese seemnevõtu tagajärjel nupsheleenium igaveseks olemas. Ja isegi kui sa ei viitsi seemneid koguda, pistab lilleke enam kui tõenäoliselt kevadel oma nina eelmise aasta kasvukohas mullast välja. Ole siis hoolas mitterohija ja lase lillel kasvada.

Seemnekogumine juhtub tegelikult siiski arvatavasti täiesti iseenesest, sest nupsheleenium käitub lõikelillena samavõrd edukalt nii värskes kui kuivkimbus. Nii on vägagi tõenäoline, et mõni mummukimp jääb sügisest kevadeni vaasi passima või seinale kuivama- ja ongi seemned olemas. Kimbus lõhnab lill muide selle juba nimetatud eripärase (no-kas-nüüd-just-tõesti-ananassi-aga-siiski-meeldivalt-puuviljase) luhvtiga kevadeni välja.

Nupsheleenium armastab päikest. Istuta ta võimalusel valgusküllasesse kohta. Seemnepakk ütleb, et saab hästi hakkama ka konteineris. Tõsijutt- mu betoonist mummupeenardes kasvab see rahulolevalt ja rikkalikult. Peenrasse lähevad soovituste kohaselt ja võimalusel ikka peale öökülmaohte, aga 2023. aasta nurjatu kevad (viimane miinuskolmekraadine öökülm oli meil juuni alguses) aitas tuvastada, et nupsheleeniumeid ei morjenda tegelikult ka öökülm.

Ladva näpistamist taimed ei vaja- arenevad ise kopsakateks puhmasteks. Korjama hakates tekitad niiehknaa lehekaenlast uusi võsusid.